Kui levinud on psoriaas?

Psoriaas on krooniline autoimmuunne nahahaigus, mis mõjutab igas vanuses, soost ja rahvusest inimesi. Hinnanguliselt kannatab psoriaas ligikaudu 2–3% maailma elanikkonnast, mistõttu on see suhteliselt tavaline haigus. Siiski on psoriaasi levimus piirkonniti ja demograafiliste rühmade lõikes erinev ning psoriaasi täpne põhjus pole siiani täielikult teada.

Selles põhjalikus juhendis uurime psoriaasi levimust, riskitegureid ja sümptomeid. Arutame ka, kuidas psoriaasi diagnoositakse ja ravitakse ning kuidas psoriaasi põdevad inimesed saavad oma seisundit hallata.

Psoriaasi levimus

Nagu eelnevalt mainitud, mõjutab psoriaas ligikaudu 2–3% maailma elanikkonnast. Psoriaasi levimus on aga piirkonniti ja demograafiliste rühmade lõikes erinev. Näiteks psoriaas on levinud lääneriikides kui Aasia riikides. Ameerika Ühendriikides kannatab psoriaas umbes 7.5 miljonil inimesel, mis on umbes 2.2% elanikkonnast. Euroopas on psoriaasi levimus vahemikus 0.5% kuni 11.4%, kõrgeim määr on Norras, Saksamaal ja Taanis.

Psoriaas võib esineda igas vanuses inimestel, kuid tavaliselt areneb see välja vanuses 15–35. Siiski võib psoriaas areneda ka lastel ja vanematel täiskasvanutel. Psoriaas mõjutab võrdselt nii mehi kui naisi ning see võib esineda mis tahes etnilise rühma inimestel.

Psoriaasi riskifaktorid

Psoriaas on autoimmuunhaigus, mis tähendab, et keha immuunsüsteem ründab ekslikult terveid naharakke. Psoriaasi täpne põhjus ei ole teada, kuid arvatakse, et geneetika ja keskkonnategurid mängivad rolli.

Uuringud on näidanud, et teatud geenid on seotud psoriaasi suurenenud riskiga. Ligikaudu 10% psoriaasi põdevatest inimestest on perekonnas esinenud haigusseisundit. Kui ühel vanemal on psoriaas, on haigusseisundi tekkerisk ligikaudu 10%. Kui mõlemal vanemal on psoriaas, suureneb risk 50% -ni.

Psoriaasi võivad vallandada ka keskkonnategurid, nagu stress, infektsioonid ja nahavigastused. Suitsetamist ja alkoholi tarbimist on seostatud ka psoriaasi suurenenud riskiga.

Psoriaasi sümptomid

Psoriaasi iseloomustavad paksud, punased, ketendavad nahalaigud. Neid laike nimetatakse naastudeks ja need võivad tekkida kõikjal kehal. Kõige levinumad piirkonnad, kus psoriaas areneb, on küünarnukid, põlved, peanahk ja alaselg. Kuid psoriaas võib mõjutada ka küüsi, peopesasid ja jalataldu.

Psoriaas võib põhjustada sügelust ja põletustunnet ning kahjustatud nahk võib lõheneda ja veritseda. Psoriaas võib põhjustada ka liigesevalu ja jäikust, seda seisundit nimetatakse psoriaatiliseks artriidiks. Ligikaudu 30% psoriaasi põdevatest inimestest tekib psoriaatiline artriit.

Psoriaasi diagnoosimine

Psoriaasi diagnoositakse tavaliselt füüsilise läbivaatuse ja patsiendi haigusloo ülevaate põhjal. Dermatoloog, nahahaigustele spetsialiseerunud arst, on tavaliselt arst, kes diagnoosib ja ravib psoriaasi.

Mõnel juhul võib psoriaasi diagnoosi kinnitamiseks olla vajalik naha biopsia. Nahabiopsia käigus eemaldatakse väike nahaproov ja seda uuritakse mikroskoobi all.

Psoriaasi ravi

Psoriaas on krooniline haigus, mis tähendab, et praegu puudub ravi. Siiski on mitmeid ravimeetodeid, mis võivad aidata hallata psoriaasi sümptomeid ning vähendada ägenemiste sagedust ja raskust.

Kõige tavalisemad psoriaasi ravimeetodid hõlmavad paikseid ravimeid, valgusteraapiat ja süsteemseid ravimeid.

Paikseid ravimeid kantakse otse nahale ja nende hulka kuuluvad kreemid, salvid ja vedelikud. Paikselt kasutatavad ravimid võivad aidata vähendada põletikku, sügelust ja naha ketendust.